3x3 Estonia 2020 | Eesti korvpalli väliväljakute kategooriad
3x3 korvpall Eestis. 3x3 basketball in Estonia.
tänavakorvpall, 3x3 korvpall, 3x3 basketball, fiba 3x3, 3x3 estonia
13861
post-template-default,single,single-post,postid-13861,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.4,wpb-js-composer js-comp-ver-5.7,vc_responsive
 

Blog

Eesti korvpalli väliväljakute kategooriad

  |   3x3 korvpall

Eestis on üle 1000 avaliku korvpalli väliväljaku, neist üle 950 on saanud kaardile. Eesti spordiregistri andmetel on korvpalliväljakuteks nii plastkattega Snelli staadioni väljakud, kui ka  Läti piiri lähedal Lilli külas asuv kossuplats, kus korvpallikonstruktsioon on juba ammu pikali kukkunud.

Kuigi spordiregistris on väljakutel ka kuni 5* ulatuses hinnangud, ei anna see objektiivset ülevaadet Eesti korvpalli väliväljakute hetkeseisust. Lisaks on tänaseni puudu alusdokument, mille alusel sellist hinnangut üldse anda. Selle vea üritab loodav väliväljakute juhend tulevikus parandada.

Loodaval juhendil on kolm eesmärki:

  1. Aidata kaasa uute korvpalliväljakute planeerimisel ja rajamisel.
  2. Motiveerida olemasolevate väljakute haldajaid ja omanikke väljakute olukorda parandama.
  3. Saada parem statistiline ülevaade väljakute hetkeseisust, näiteks kui palju on Eestis nii võistlustingimustele vastavaid korvpalliplatse ja ka neid, kus palli ei ole võimalik korvi visata.

Juhendi alusel on kõik korvpalli väliväljakud jaotatud kolme kategooriasse:

  1. Võistlusväljakud
  2. Treeningväljakud
  3. Harjutusväljakud

Lisaks eraldi 4. kategooriana defektsed väljakud, mis on korvpalliplatsid, kus palli ei ole võimalik korvi visata (Lilli küla spordiväljaku näide, aga ka kõik väljakud, kus rõngas on katki).

Korvpalli väliväljakute kategooriad jagunevad ühe poolväljaku põhiselt ning kirjutatakse korvikonstruktsioonide arvu järgi valemiga: (korvikonstruktsioonide arv)x(väljakutüübi ehk katte tähis)(kategooria number)+võimalik samas kohas, kuid teistsuguse tüübi/kategooriaga väljak. Tundub keeruline, kuid tegelikult lihtne – suvel peaks Snellis olema 5 plastkattega võistlusväljakut järelikult 5xA1. Samal ajal on seal hetkeseis keerulisem ehk maksimaalselt 4xA1+1xD1+1xD4.

Sedasi tekib väljakute hindamiseks objektiivsem ja palju selgem lähenemine. Kuigi enamus korvpalli väliväljakuid on vähemalt kahe korviga on 5×5 lähenemise puhul väljakutele raskem anda hinnangut, näiteks olukorras kus vaid üks väljakupool on korras. Lisaks on korvpalliplatse, kus on lisaks mõned viskekorvid.

Juhendi eesmärk on olla võimalikult lihtne ja lühike, samas informatiivne ja sisukas, seda ka kategooriate määramisel.  Juhendiga tutvunud inimene peaks olema võimeline väljaku kategooria ka pildi järgi määrama vaid 5-10 sekundi jooksul. Näiteks võistlusväljakule ehk võistlustingimustele vastavatele väljakutele on vaid kolm nõuet:

  1. Täismõõtmetes joonitud väljak koos vaba äärealaga.
  2. Vaba ala väljaku otsajoonest konstruktsioonini (900 mm).
  3. Originaalmõõtmetes läbipaistev korvpallilaud, -rõngas ja -võrk.

Tänase seisuga ei vasta mitmed 3×3 korvpalli Eesti meistrivõistluste etappide asukohad võistlusväljakute nõuetele (puudub ääreala, korvikonstruktsioon on lähemal kui 900 mm otsajoonest jne), kuid mis vastavad treeningväljakute tingimustele. Seoses sellega on lubatud 3×3 võistluseid nendel pidada kuni 2024. aastani.

Väliväljakute juhendi draft

Eesti Korvpalliliit on saanud mustandi kujul valmis korvpalli väliväljakute kategooriate määramise ja väliväljakute rajamise juhendi. Kõik korvpallihuvilised, eelkõige uute korvpalliväljakute rajajad, kui ka tänaste väljakute omanikud ja haldajad ning mängijad ja muud huvilised on oodatud juhendit alla laadima, läbi lugema ja sellesse oma ettepanekuid saatma. Mustandi jagamise eesmärk on vaid sellele tagasiside küsimiseks.

Juhendi saab alla laadida siit, mõtteid ja arvamusi ootame reigo@basket.ee aadressile kuni 31.01.2021. Eesti Korvpalliliidu tehniline komisjon kinnitab juhendi lõpliku versiooni ja sellega ka Eesti korvpalli väljakute kategooriad 2021. aasta veebruaris.