3x3 Estonia 2020 | Kuidas jõuda korvpallis olümpiamängudele?
3x3 korvpall Eestis. 3x3 basketball in Estonia.
tänavakorvpall, 3x3 korvpall, 3x3 basketball, fiba 3x3, 3x3 estonia
10971
post-template-default,single,single-post,postid-10971,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.4,wpb-js-composer js-comp-ver-5.7,vc_responsive
 

Kuidas jõuda korvpallis olümpiamängudele?

  |   3x3 korvpall, FIBA3x3

Allolev mõtteavaldus on Eesti Korvpalliliidu 3×3 valdkonna juhi Reigo Kimmeli isiklik arvamus, mitte EKL-i ametlik seisukoht. 

Mis on Eesti korvpalli viimase 30-aasta suurim saavutus? Martin Müürsepa tegemised NBA-s, millest ka telesaade, 1993. aasta Euroopa meistrivõistluste 6. koht, Tiit Soku kuldmedal 1988. aasta Seouli olümpiamängudelt (NSV Liidu koondises) või midagi muud? Minu hinnangul on see Tiit Sokk, sest olümpia on olümpia.

Eesti korvpall võib realistlikult loota, et mõni meie mees jõuab NBA-sse. Eesti korvpall võib seada põhjendatud eesmärke, et jõuame ka 2021 EM finaalturniirile. Paraku ei ole Eesti korvpallis ilmselt kunagi võimalik isegi unistada, et me oleme 12 riigi seas, kes saab oma saalikossu tiimi saata olümpiamängudele.

Olümpiamängudel on Eesti korvpalluritest osalenud vaid 19 mängijat: 11 pallurit 1936. aastal Berliini olümpial (NB: Eesti koondis) ning NSV Liidu koondises kolm mängijat 1952. aasta Helsingi (Joann Lõssov, Ilmar Kullam ja Heino Kruus), üks mängija 1962. aasta Tokyo (Jaak Lipso), kolm mängijat 1968. aasta Mexico (Priit Tomson, Jaak Lipso ja Anatoli Krikun) ja 1 mängija (Tiit Sokk) 1988. aastal Seouli suveolümpiamängudel. Viimasest Eesti korvpalluri osalemisest olümpiamängudel on tänaseks möödas 30 aastat.

3×3 korvpallis on olümpia võimalik

1. novembril 2018 algas ametlikult teekond FIBA 3×3 korvpallis TOKYO olümpiamängudele. Eestil on reaalne võimalus jõuda TOKYO olümpiamängudele nii meeste kui naiste koondisega. Koondiste teekonnad Tokyosse on siiski veidi erinevad. Naiste 3×3 korvpallis on vastavalt kvalifikatsioonireeglitele võimalik jõuda TOP4 riigi sekka, kes 1.11.2019 saavad olümpiapääsme FIBA 3×3 ülemaailmse reitingutabeli alusel. Naised alustasid laupäeval. Juba esimese 3×3 etapiga tõusid naised 20. kohalt 14. kohale. Naised on tublid. Viimane kord, kui 12 naiste võistkonda mängis ühel 3×3 turniiril, oli 20-aastat tagasi ehk 1998. aastal Lauluväljakul.

Meestes on seis keerulisem, kuid mitte võimatu. Esimene ülesanne on sarnaselt naistega jõuda FIBA 3×3 ülemaailmses reitingus (2018/2019) uuesti 20 riigi sekka, kes saavad saata oma 3×3 koondise 2020. mai- ja juunikuus toimuvatele TOKYO2020 kvalifikatsiooniturniirile, kus kehtivad samad reeglid, mis 3×3 MM-i puhul. Seejärel peab Eesti 3×3 koondis saama TOP3 koha.

FIBA 3×3 maailmameistrivõistlustele on Eesti saanud pääsme alates 2012 pea igal aastal (vaid 2016. jäime välja). Saime peale ka 2019. aasta FIBA 3×3 MM-ile. 2019 läheb asi raskemaks, sest maailmas on vähe korvpalliriike, kes ei soovi oma koondist olümpiamängude kvalifikatsioonile saata. Selleks, et Eesti jõuaks meestega TOKYO2020 olümpiamängude kvalifikatsiooniturniirile, tuleb meil lisaks suvisele tänavakorvpallile korraldada turniire ka sügis-kevad perioodil. Kõik 3×3 turniirid, mis toimuvad enne 30.10.2019 ja milles osaleb vähemalt 12 võistkonda, on mitteametlikud TOKYO2020 “kvalifikatsiooniturniiri kvalifikatsiooniturniirid”. Selleks sobivad ka korvpallitrennide saaliajad, “kuskil kuramuse Puhjas” toimuv järjekordne Jõuluturniir, või tudengite YliPall 2018.

Kes on Eesti 3×3 olümpiakoondises?

Sarnaselt saalikorvpalliga, kus peatreener valib, otsustab ka Eesti 3×3 koondised 3×3 peatreener, kelleks täna on Siim Raudla. Erinevalt saalikorvpallist jõustuvad 1. jaanuarist FIBA 3×3 korvpallis uued reeglid, kus peatreeneri valik on rohkem piiratud. Koondisesse PEAB valima 2 mängijat FIBA 3×3 reitingutabeli alusel riigi TOP10 mängija seast ning teised 2 mängijat peavad olema Eesti TOP50 seas.

2019. aasta juunikuus toimuvale FIBA 3×3 MM-ile ei saa peatreener isegi parima tahtmise juures valida mehi, kes on saalikorvpallis tegijad, kuid kes 3×3 kossu pole viimase 12-kuu jooksul mänginud. Võimalik, et ta valib selleks sama koosseisu, kes 2018 MM-il osales, kuid see sõltub ka mängijate endi soovist. Võimalik, et mõni nimi muutub, kuid kõik saavad tänase Eesti TOP50 puhul arvata, et valikud on piiratud. Õnneks on täna nii Järveläinen, Puidet, Dorbek kui Metsalu end mänginud TOP10 sekka ning ka Kotsar on 159 000 punkiga Eesti TOP20 seas.

2020. TOKYO olümpiaga on teised lood. Kõigil on võimalus, kuid selleks tuleb ametlikel 3×3 turniiridel oma oskuseid näidata. Ma usun ja loodan, et järgmisel suvel läheb 3×3 eliit sarjas väga kõvaks andmiseks, kus lisaks Järveläinen-Dorbek-Puidet-Metsalu jne, tiimile tuleb väga kõva konkurents ka KMLi ja Eesti I-II liiga tasemelt, sest mängus ei ole mitte turniirivõit, vaid olümpiapääse, kus viimati mängis Tiit Sokk.

FIBA 3×3 ülemaailmses reitingus Eesti #1 mängija Joonas Järveläinen nõustus maailma #1 mängija Dušan Buluti väljaöelduga: “To be the King, You have to beat the King”. Ehk selleks, et olla Eesti parim 3×3 mängija, tuleb alistada FIBA 3×3 reitingu alusel hetkel Eesti parim 3×3 mängija. Selleks tuleb 2019 suviseks 3×3 tänavakorvpalliks valmis olla. Eesti #1 ränkinguga mängija andis mõista, et 2019. on ta kohal kõikidel 3×3 etappidel, kus võimalik.

Kui Eesti peaks meestega lõpuks TOKYO2020 olümpia kvalifikatsioonipääsme saavutama, siis 3×3 peatreeneril on ees samad FIBA3x3 kriteeriumid, mis sel aastal (2 mängijat TOP10, 2 mängijat TOP50). Aga juba täna annab Eesti Korvpalliliit välja lubaduse, et juhul kui mõni Eesti 3×3 tiim suudab 2019. aastal jõuda välja “3×3 klubikorvpalli” finaalvõistluse TOP3 sekka (sarnaselt lätlastega, kes sel aastal said seal 2. koha), siis Eesti 3×3 peatreeneri valikus on see võistkond nii TOKYO2020 olümpia kvalifikatsioonile kui ka pääsu korral olümpiale.

Unistame korvpallis suurelt ehk olümpiast!

Naistel, kes peale avaetappi olid ilmselt isegi üllatunud, et olümpiapääse ei olegi niivõrd keeruline, jätkavad, tegelevad, kutsuvad sõbrannasid osalema jne. Ilmselt kogu Eesti Korvpalliliit kukub 1.11.2019 pikali, kui peale 1936. aastat on Eesti korvpallikoondisel TOKYO20202 olümpiapääse on taskus ja võimalik 3×3 korvpallis Eesti lipu all olümpiale minna. Sellega on siiski veel palju tööd ees.

Ka meestel on 3×3 korvpallis kõik võimalik. Igal meistriliiga kuni rahvaliiga mängijal on võimalus aidata kaasa sellele, et Eesti saaks TOKYO2020 olümpiale ka oma meeste koondise saata. Parematel mängijatel on suurem võimalus jõuda ka 3×3 koondisesse, kuid selleks tuleb oma oskuseid ühe korvi all mängitavas korvpallis näidata.

3×3 korvpall ei ole saalikorvpall, kuid samamoodi ei ole murdmaa- või laskesuusatamine sama, mis Kelly Sildaru tulemused veidi teiselt olümpiaalalt. Eesmärk on mõlemal ühine – olümpiamängud!

Head korvpallisõbrad, viime Eesti korvpalli 3×3 formaadis TOKYO2020 olümpiale. Kõigi panus on oluline, nii mängijate kui korraldajate!

TOKYO2020 olümpiamängudele kvalifitseerumisest ning turniiri ajakavast saab lähemalt lugeda FIBA 3×3 olümpia erilehelt: https://fiba3x3.com/olympics