3x3 Estonia 2020 | Kommenteeritud EU/Eesti standard korvpalli väliväljakute konstruktsioonidele
3x3 korvpall Eestis. 3x3 basketball in Estonia.
tänavakorvpall, 3x3 korvpall, 3x3 basketball, fiba 3x3, 3x3 estonia
13703
post-template-default,single,single-post,postid-13703,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.4,wpb-js-composer js-comp-ver-5.7,vc_responsive
 

Blog

Kommenteeritud EU/Eesti standard korvpalli väliväljakute konstruktsioonidele

  |   3x3 korvpall

Euroopa standardi Eesti standard EVS-EN 1270:2005 (kehtib alates 28.12.2005) määrab kindlaks funktsionaalsed ja ohutusnõuded korvpallivarustusele (korvikonstruktsioonid, lauad, rõngad ja võrgud). Allolevalt kommentaarid ja soovitused standardi kasutamiseks korvpalli väliväljakute ehitamisel.

Korvpallikonstruktsioonid jagatakse standardi järgi kaheksa tüübi alusel:

  1. vabaltseisev, laua väljaulatusega 2250mm kuni 3250mm.
  2. vabaltseisev, muu laua väljaulatusega
  3. kokkupandav (seinal)
  4. seinakinnitusega
  5. laekinnitusega
  6. eemaldava maakinnitusega
  7. maakinnitusega
  8. reguleeritava kõrgusega (võimalik ka punktide 1-7 osas)

Tüüpe iseloomustavad allolevad pildinäited:

Tüüp 1 ehk saalikorvpalli analoog on kasutusel vähestel platsidel, kuna see on ka kõige kallim. Näiteks Alexela Arena ja Snelli väljakud.

Tüüp 2 on tavaline koduhoovi teisaldatav korv, mida leidub ka paljudel väljakutel. Selles tüübis on nii lihtsaid ja odavaid, kui ka kallimaid lahendusi.

Tüübid 3-5 on peamiselt kasutuses saalides. Siiski leidub ka õues konstruktsioone, kus korv on kinnitatud mõnele seinale.

Tüüp 6 lahendusi, kus korvikonstruktsioon on eemaldatav, on kasutusel vähestes kohtades. Põhjuseks korvpalliväljaku kasutamine ka mõneks teiseks otstarbeks. Näiteks Kehras on talviti uisuväljak ja korvid on selleks ajaks teisaldatud.

Tüüp 7 on Eestis kõige levinum korvpalli väliväljaku konstruktsiooni tüüp ehk tugevalt maasse kinnitatud korvpallikonstruktsioon. Paraku on ilmselt paljud ehitajad võtnud aluseks standardis oleva pildi. Kuid see on ainult Example of type 7 ehk näide. Allolevalt paar näidet, mis samamoodi on tüüp 7.

Konstruktsioonide klassid (A-E)

Konstruktsioonide tüübi valikust on olulisem konstruktsiooni klass, mis on määratud ära korvilaua ja konstruktsiooni vahelise vaba ala pikkusega.

Vastavalt kehtivatele korvpallireeglitele asub korvpallilaud otsajoonest 1,2 meetri kaugusel. Seega originaalmõõtmetes väljakutel ei saa korvpallikonstruktsioon olla väljakule lähemal (klass E) kui 1,2 meetrit. Eestis on siiski palju väliväljakuid, kus otsajoon on lähemal ning seetõttu on ka korvpallilaud ning konstruktsioon lähemal.

Uute korvpalli väliväljakute ehitamisel on soovituslik kasutada maasse tugevasti kinnitatud lahendust, kus konstruktsiooni kaugus korvilaua äärest on vähemalt kehtiva standardi C või B kategooriasse kuuluv ehk 1650-2250 mm. D kategooria puhul, kus korvikonstruktsioon on koheselt väljaku otsajoonel, on soovituslik korvikonstruktsioonil kasutada pehmendust.

Kindlasti ei saa antud soovitusi kasutada kõikidel väliväljakutel (plats väiksem vm põhjused), kuid uute ja originaalmõõtmetes väljakute planeerimisel on need kindlasti soovituslikud.

EVS-EN 1270:2005 standard kirjeldab ka:

  • korvpallilaua mõõtmeid, millest tasuks teada vaid originaalmõõtmeid (1800mm laius / 1050mm kõrgus), kus standarditele vastav korvpallilaud on kas läbipaistev (valgete joonte/markeeringutega) või valge (mustade joonte/markeeringutega).
  • korvpallirõnga värvi (soovituslikult oranž) ja olemust (vedrurõngas või tavaline).
  • korvpallivõrku – soovituslikult sünteetiline, valge ja minimaalselt 4,5mm diameetriga.

Huvilistel on võimalik standard endale osta (13,08 eurot) ja sellega lähemalt tutvuda.

Kokkuvõttes peaks korvpallikonstruktsioon olema tugev ja jätma võimalikult suure vaba ala korvilaua ja konstruktsiooni vahele. Seda eriti uute spetsiaalkattega korvpalli väliväljakute planeerimisel. Kindlasti annaks toota paremaid lahendusi kui EU/Eesti standardi pildinäide number 7.

Kodu või külakeskuse õuekorvide puhul, kus peamiselt visatakse “viite miinust”, võib korvi ka posti otsa panna (klass E).

Lõpetuseks pildinäide ühest Viljandi lähedasest “korvpalliväljakust”, kus enam pole ei korvi ega lauda, kuid konstruktsioonid püsivad siiani püsti.